Müügikohad
Viiruste kohta

Määratlus

Viiruslikud hingamisteede nakkused on haigused, mida põhjustavad viirused ja mis mõjutavad ülemisi, alumisi või mõlemaid hingamisteede osi.
Tüüpiliselt on nende sümptomiteks:

  • Kurguvalu
  • Kinnine nina
  • Aevastamine
  • Sügelustunne ninas
  • Köha
  • Peavalu
  • Üldine nõrkustunne
  • Palavik
  • Lihasvalu

Hingamisteede nakkusi põhjustab enam kui 200 viirustüve.6

Viiruslikud hingamisteede nakkused jaotatakse tavaliselt kahte rühma:

  • ülemiste hingamisteede nakkused, mille peamisteks sümptomiteks on kinnine nina, valus kurk ja aevastamine. Viiruslikud ülemiste hingamisteede nakkused, nagu gripp või sarnased haigused, võivad esineda igas vanuses;
  • alumiste hingamisteede nakkused, mille sümptomid esinevad hingetorus, hingamisteedes ja kopsudes. Sümptomid: köha, valu rinnus, õhupuudus. Viiruslikud alumiste hingamisteede nakkused, nagu äge obstruktiivne kõripõletik (krupp), bronhioliit ja kopsupõletik esinevad sagedamini lastel.

Lapsed kogevad sageli nakkushaigusi, mis mõjutavad nii ülemisi kui alumisi hingamisteid.

Kuidas me külmetusviirusi saame?

Tavalised külmetusviirused kanduvad sageli edasi piisknakkusena, otsene kontakt nakatunud nina sekretsioonidega või kokkupuutel saastunud esemetega.

Piisad õhus (aerosoolid) – tavalised külmetusviirused levivad, kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, vabastades nii väikeseid piiskasid, mida teised inimesed sisse hingavad.

Otsene kontakt nakatunud nina sekretsioonidega – viirused võivad levida ka nakatud inimesega füüsiliselt kokku puutudes, nagu kätlemine ja seejärel näo (nina, suu või silmade) puudutamine.

Saastunud esemete kaudu – viirused suudavad püsida elus sellistel pindadel, nagu uksenupud, lauad ja telefonid. Nakkusoht on olemas ka siis, kui inimene puudutab saastunud pinda ja seejärel oma nägu.

Hooajaline muutus

Veel viiteid

  1. John, Pramod R. John (2008). Textbook of Oral Medicine. Jaypee Brothers Publishers. p. 336. ISBN9788180615627.. CDC. 6 October 2015. Retrieved 4 February 2016.
  2. Eccles R (November 2005). „Understanding the symptoms of the common cold and influenza“. Lancet Infect Dis. 5(11): 718–25.
  3. Bennett, John E.; Dolin, Raphael; Blaser, Martin J. (2014). Principles and Practice of Infectious Diseases. Elsevier Health Sciences. p. 750. ISBN9781455748013.
  4. Allan, GM; Arroll, B (18 February 2014). „Prevention and treatment of the common cold: making sense of the evidence.“. CMAJ : Canadian Medical Association.
  5. Heikkinen T, Järvinen A (January 2003). „The common cold“. Lancet. 361(9351): 51–9. Arroll, B (March 2011). „Common cold“. Clinical evidence. 2011 (3): 1510. 3275147 . 21406124.
  6. Kim, SY; Chang, YJ; Cho, HM; Hwang, YW; Moon, YS (21 September 2015). „Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold.“. The Cochrane database of systematic reviews. 9: CD006362.
  7. Simasek M, Blandino DA (2007). „Treatment of the common cold“. American Family Physician.
  8. Pelczar (2010). Microbiology: Application Based Approach. p. 656
  9. Michael Rajnik; Robert W Tolan (13 Sep 2013). „Rhinovirus Infection“. Medscape Reference. Retrieved 19 March 2013.
  10. National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27 November 2006. Archived from the the original 6 September 2008. Retrieved 11 June 2007.
  11. Eccles, Ronald; Weber, Olaf (2009). Common cold.