Gripp on nakkav hingamisteede haigus, mida põhjustavad gripiviirused, mis kahjustavad nina, kurku ja kopse. See võib põhjustada kergeid kuni raskeid haigusi ja mõnikord võib põhjustada ka surma. Parim viis gripi ennetamiseks on igal aastal gripi vastu vaktsineerimine turul oleva vaktsiiniga. 

Inimesed, kellel on gripp, tunnevad sageli mõnda või kõiki neid haigustunnuseid ja sümptomeid:

*Oluline on märkida, et mitte kõigil, kellel on gripp, pole palavikku.

Kuidas gripp levib?
Enamik eksperte usub, et gripiviirused levivad peamiselt köhimisel, aevastamisest või rääkimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad võivad levida läheduses olevate inimeste suudesse või ninadesse.

Harvemini võib inimene grippi nakatuda, puudutades seda pinda või objekti, millel on gripiviirus, ja seejärel puudutades oma suud, silmi või nina.

On võimalik, et annate gripi kellelegi teisele edasi enne, kui teate, et olete haige, ja loomulikult siis, kui olete juba haigestunud. Enamik terveid täiskasvanuid on võimelised teisi nakatama juba 1 päev enne sümptomite tekkimist ja 5 kuni 7 päeva pärast haigestumist. Mõned inimesed, eriti väikelapsed ja nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed, on võimelised teisi inimesi nakatama isegi pikema perioodi jooksul.

Kui inimene nakatub gripiviirusega, ilmnevad sümptomid umbes 1-4 päeva, keskmine inkubatsiooniperiood on umbes 1 päev.

Gripi tüsistused võivad hõlmata bakteriaalset kopsupõletikku, kõrvapõletikke, sinusiiti, dehüdratsiooni ja krooniliste haigusseisundite süvenemist, nagu näiteks kongestiivne südamepuudulikkus, astma või diabeet.

Inimesed, kellel on suurem risk grippi haigestuda
Igaüks võib saada gripi, isegi terved inimesed. Gripiga seotud tõsised probleemid võivad juhtuda igas vanuses, kuid mõnedel inimestel on haigestumisel suur oht, et tekivad tõsised gripiga seotud tüsistused.

See hõlmab järgmisi inimesi:

• 65-aastased ja vanemad;
• teatud krooniliste haigustega (nagu astma, diabeet või südamehaigus) inimesed;
• rasedad naised;
• väikelapsed.

Esimene ja kõige olulisem samm gripi ennetamisel on igal aastal gripi vastu vaktsineerimine. Soovitatavad on ka igapäevased ennetavad meetmed (nt hoida eemal inimestest, kes on haiged, katta köhides või aevastades oma suu ja sage kätepesu), et aeglustada hingamisteede haiguste, nagu gripp, levikut (st ninas, kurgus ja kopsudes).

On olemas gripiviirusevastaseid ravimeid, mida saab kasutada gripi raviks. Nendeks on oseltamiviir, zanamiviir ja peramiviir. Enne nende ravimite võtmist tuleks pidada nõu arsti või apteekriga.

1. John, Pramod R. John (2008). Textbook of Oral Medicine. Jaypee Brothers Publishers. p. 336. ISBN9788180615627.. CDC. 6 October 2015. Retrieved 4 February 2016.
2. Eccles R (November 2005). „Understanding the symptoms of the common cold and influenza“. Lancet Infect Dis. 5(11): 718–25.
3. Bennett, John E.; Dolin, Raphael; Blaser, Martin J. (2014). Principles and Practice of Infectious Diseases. Elsevier Health Sciences. p. 750. ISBN9781455748013.
4. Allan, GM; Arroll, B (18 February 2014). „Prevention and treatment of the common cold: making sense of the evidence.“. CMAJ : Canadian Medical Association.
5. Heikkinen T, Järvinen A (January 2003). „The common cold“. Lancet. 361(9351): 51–9. Arroll, B (March 2011). „Common cold“. Clinical evidence. 2011 (3): 1510. 3275147 . 21406124.
6. Kim, SY; Chang, YJ; Cho, HM; Hwang, YW; Moon, YS (21 September 2015). „Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold.“. The Cochrane database of systematic reviews. 9: CD006362.
7. Simasek M, Blandino DA (2007). „Treatment of the common cold“. American Family Physician.
8. Pelczar (2010). Microbiology: Application Based Approach. p. 656
9. Michael Rajnik; Robert W Tolan (13 Sep 2013). „Rhinovirus Infection“. Medscape Reference. Retrieved 19 March 2013.
10. National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27 November 2006. Archived from the the original 6 September 2008. Retrieved 11 June 2007.
11. Eccles, Ronald; Weber, Olaf (2009). Common cold.