Adenoviirused on viiruste perekond, mis võib nakatada inimesi igas vanuses. Need infektsioonid mõjutavad kõige rohkem ülemisi hingamisteid. Viirusnakkust on veidi rohkem talve lõpul, kevadel ja varasuvel, kuid võivad levida ka teistel aastaaegadel. Erinevad adenoviirused põhjustavad haigusi, mis mõjutavad keha erinevaid piirkondi. Mõned tüved põhjustavad silmalaugude, hingamisteede ja kopsude limaskesta põletikke, samas kui teised mõjutavad soolestikku või kusepõit.

Adenoviirused levivad inimeselt inimesele kontakti kaudu, kaasaarvatud nakkuse levik sekretsioonide kaudu, aevastades või köhides õhku või kätele ja näole. Mõned adenoviirused esinevad soolestikus ja väljaheites. Inimene võib saada viiruse oma kätele pesemise või tualeti kasutamisel ja nii levitada neid viirusi. Viirus võib levida edasi ühtedelt kätelt järgmistele ja seejärel suhu või ninna või silma. Lastel, kes on lasteaias, eriti 6 kuu kuni 2 aasta vanused lapsed, on suurem tõenäosus nende viiruste saamiseks.

Adenoviiruse nähud ja sümptomid on sarnased külmetushaigusele.

Kannatanul võib tekkida ninakinnisus või nohu, samuti kurguvalu (neelupõletik), silmalau limaskesta põletik (konjunktiviit), väikeste hingamisteede haigus (bronhioliit), kopsupõletik, keskkõrvapõletik või palavik.

Mõnel lapsel võib olla tugev köha, mis on sarnane läkaköhale.

Mõnikord on verejooks silmalau limaskestas. See viirus võib põhjustada silmade hirmutava väljanägemise, kuid nägemist see ei mõjuta.

Mõnel adenoviiruse tüvedega nakatunud lapsel tekitavad mao ja seedetrakti põletikud, mis võib põhjustada kõhulahtisust ja kõhukrampe (gastroenteriit).

See viirus võib nakatada ka põit ja põhjustada verd uriinis ja valu urineerimisel.

Mõnikord tekitab viirus põletikku ajus või selle ümbruses (meningiit või entsefaliit).

Siirdatud elunditega või muu tervisehäirega patsiendid, mille korral immuunsüsteem nõrgeneb, võib adenoviiruse infektsioon olla üsna tõsine ja põhjustada raskeid põletikke ja surma.

Kui inimene on viirusega kokku puutunud, toimub enne sümptomite ilmnemist inkubatsiooniperiood 2 kuni 14 päeva. Gastroenteriidi inkubatsiooniperiood võib olla 3 kuni 10 päeva.

1. John, Pramod R. John (2008). Textbook of Oral Medicine. Jaypee Brothers Publishers. p. 336. ISBN9788180615627.. CDC. 6 October 2015. Retrieved 4 February 2016.
2. Eccles R (November 2005). „Understanding the symptoms of the common cold and influenza“. Lancet Infect Dis. 5(11): 718–25.
3. Bennett, John E.; Dolin, Raphael; Blaser, Martin J. (2014). Principles and Practice of Infectious Diseases. Elsevier Health Sciences. p. 750. ISBN9781455748013.
4. Allan, GM; Arroll, B (18 February 2014). „Prevention and treatment of the common cold: making sense of the evidence.“. CMAJ : Canadian Medical Association.
5. Heikkinen T, Järvinen A (January 2003). „The common cold“. Lancet. 361(9351): 51–9. Arroll, B (March 2011). „Common cold“. Clinical evidence. 2011 (3): 1510. 3275147 . 21406124.
6. Kim, SY; Chang, YJ; Cho, HM; Hwang, YW; Moon, YS (21 September 2015). „Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold.“. The Cochrane database of systematic reviews. 9: CD006362.
7. Simasek M, Blandino DA (2007). „Treatment of the common cold“. American Family Physician.
8. Pelczar (2010). Microbiology: Application Based Approach. p. 656
9. Michael Rajnik; Robert W Tolan (13 Sep 2013). „Rhinovirus Infection“. Medscape Reference. Retrieved 19 March 2013.
10. National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27 November 2006. Archived from the the original 6 September 2008. Retrieved 11 June 2007.
11. Eccles, Ronald; Weber, Olaf (2009). Common cold.