Koroonaviirused on sageli esinevad viirused, mis mõjutavad enamus inimesi mingil hetkel nende elus.

Koroonaviirused on oma nime saanud nende pealispinnal olevate kroonilaadsete ogade järgi. Koroonaviirustel on neli peamist alarühma, mis on tuntud kui alfa, beeta, gamma ja delta.

Enamus inimestel on elu jooksul mitu koroonaviirustega nakatumist. Väikelapsed nakatuvad kõige tõenäolisemalt.

Sagedasemate inimese koroonaviiruste levimise viise ei ole väga ulatuslikult uuritud. Siiski on tõenäoline, et inimese koroonaviirused levivad nakatunud isikult teistele õhu kaudu, köha ja aevastamise teel, ning tiheda isikliku kontakti kaudu, näiteks nagu käte puudutamine või kätlemine.

Need viirused võivad levida ka saastunud esemete ja pindade puudutamisel ning seejärel puudutades oma suud, nina või silmi.

Sagedasemad inimese koroonaviirused 229E, NL63, OC43 ja HKU1 põhjustavad tavaliselt kergeid kuni mõõdukaid ülemiste hingamisteede haigusi, nagu tavaline külmetus, mis kestab lühikest aega.

Sümptomiteks võivad olla vesine nina, köha, kurguvalu ja palavik.

Need viirused võivad mõnikord põhjustada alumiste hingamisteede haigusi nagu kopsupõletik. See on sagedasem südame-kopsuhaigustega või nõrgenenud immuunsüsteemiga või eakatel inimestel.
Kolme ülejäänud koroonaviiruse SARS-CoV, MERS-CoV and SARS-CoV-2 nakkuse kliiniline pilt võib varieeruda asümptomaatilisest sümptomaatiliseni.

Sümptomiteks võivad olla palavik, köha ja õhupuudus koos kopsupõletikuga ja rasketel juhtudel võib välja kujuneda äge respiratoorse distressi sündroom (ARDS).

Vanemaealistel ja olemasolevate meditsiiniliste seisunditega, nagu südame-veresoonkonna haigusega, diabeediga, kroonilise kopsuhaigusega ja vähiga, inimestel on suurem tõenäosus raskete haigusvormide kujunemiseks.

Te võite vähendada nakatumise ohtu, tehes järgmist:

Positiivse COVID-19 kiirtesti tulemuse korral ja kui teil esineb viiruslike hingamisteede haiguse sümptomeid, nagu vesine nina, valus kurk ja kuiv, lühiajaline köha, on soovitatav pöörduda arsti poole ja kasutada välja kirjutatud ravimeid sümptomite leevendamiseks. Samuti on soovitatav püsida kodus, et vähendada nakkuse levitamise ohtu. Turul olevaid viirusvastaseid ravimeid kirjutatakse välja individuaalselt ja need ei sobi kõigile: neid ei kirjutata välja lastele, alla 18-aastastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele.

1. John, Pramod R. John (2008). Textbook of Oral Medicine. Jaypee Brothers Publishers. p. 336. ISBN9788180615627.. CDC. 6 October 2015. Retrieved 4 February 2016.
2. Eccles R (November 2005). „Understanding the symptoms of the common cold and influenza“. Lancet Infect Dis. 5(11): 718–25.
3. Bennett, John E.; Dolin, Raphael; Blaser, Martin J. (2014). Principles and Practice of Infectious Diseases. Elsevier Health Sciences. p. 750. ISBN9781455748013.
4. Allan, GM; Arroll, B (18 February 2014). „Prevention and treatment of the common cold: making sense of the evidence.“. CMAJ : Canadian Medical Association.
5. Heikkinen T, Järvinen A (January 2003). „The common cold“. Lancet. 361(9351): 51–9. Arroll, B (March 2011). „Common cold“. Clinical evidence. 2011 (3): 1510. 3275147 . 21406124.
6. Kim, SY; Chang, YJ; Cho, HM; Hwang, YW; Moon, YS (21 September 2015). „Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold.“. The Cochrane database of systematic reviews. 9: CD006362.
7. Simasek M, Blandino DA (2007). „Treatment of the common cold“. American Family Physician.
8. Pelczar (2010). Microbiology: Application Based Approach. p. 656
9. Michael Rajnik; Robert W Tolan (13 Sep 2013). „Rhinovirus Infection“. Medscape Reference. Retrieved 19 March 2013.
10. National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27 November 2006. Archived from the the original 6 September 2008. Retrieved 11 June 2007.
11. Eccles, Ronald; Weber, Olaf (2009). Common cold.